Tehnohooldus on tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada krundil olevaid ehitisi (hooneid ja rajatisi), tagades tervikuna nende ning nende üksikute tarindite ja ehitistes paiknevate tehnosüsteemide seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele omaniku võimaldatud vahenditega.

Tehnohoolduse eesmärk väljendub selles, et iga ehitis peab tema kasutamiseks vastuvõtmisel ja kasutuses oleku jooksul pidevalt vastama õigusaktides toodud põhinõuetele:

• mehaaniline tugevus ja püsivus;
• elektri- ja tuleohutus;
• hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus;
• kasutusohutus;
• piisav mürakaitse;
• energiasäästlikkus ja soojusisolatsiooni piisavus.

Kui tehnohoolduse tegemiseks sõlmitavates lepingutes pole määratletud teisiti, kuulub tehnohoolduse tehnoloogilisse kirjeldusse alati ka:

• ülevaatus – regulaarne või tingimuslik tegevus selleks, et kas visuaalselt või abivahenditega koguda andmeid tarindi või süsteemi (paigaldise) seisundist ja selle vastavusest kehtivatele nõuetele, dokumenteerides nii tegevuse käiku kui ka kogutud andmeid hooldusraamatus; selliste puuduste ilmnemisel, mis ei eelda hooldaja operatiivset sekkumist (tehnohoolduse tegemist), koostatakse ülevaatuse tulemustel vajalike tööde kava koos eelarvega ning see esitatakse kooskõlastamiseks kinnisvara omanikule ja/või haldurile rahastamise korraldamiseks;
• katsetus – tegevus, mille läbiviimise protseduur peab vastama tarindi või süsteemi (paigaldise) kasutusjuhendile ja mis viiakse läbi pärast iga tehnohooldust selleks, et kontrollida tehtu täielikkust ja sobivust ning koos sellega saada kinnitus, et tarind või süsteem (paigaldis) on sobilik ja ohutu järgnevaks kasutamiseks; iga katsetuse käik protokollitakse poolte osavõtul ja koostatud protokoll võib olla tehtud tööde vastuvõtu aluseks.

Kinnisvaraobjektil tehtav tehnohooldus jaguneb oma olemuselt kaheks erinevalt korraldatud tegevuste kompleksiks:

1. preventiivne e ennetav tehnohooldus – varem määratletud ja (üldjuhul) muutumatu töökirjelduse alusel regulaarselt läbiviidavad (tehnohooldus)tööd, mida viiakse läbi kas ettenähtud (aja)intervallide tagant või kirjeldatud tingimuste/olukordade ilmnemisel eesmärgiga vähendada rikete/vigade/puuduste ilmnemise tõenäosust või hooldatava üksikelemendi (tarindi) või terviksüsteemi toimimise halvenemist; preventiivse tehnohoolduse eriliigid on järgmised:
   1. plaaniline tehnohooldus – ettekavandatav ja regulaarselt (üldjuhul) kindlate ajavahemike tagant toimuv tarindi või süsteemi hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks;
   2. tingimuslik tehnohooldus – ettekavandatav, kuid teatud tingimuste ilmnemisel või nõudmiste esitamisel toimuv tarindi või süsteemi (paigaldise) hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks; kuna tingimuslik tehnohooldus ei toimu (üldjuhul) regulaarselt, on selle korraldamisel tõenäosuslik iseloom; tingimusliku tehnohoolduse erijuhtum on korrigeeriv tehnohooldus, mille eeldus on sellise puuduse ilmnemine, mis ei too möödapääsmatult kaasa riket ega avariid, on seotud vaid vajadusega puudus kõrvaldada;
2. avariiline tehnohooldus – tööd, mille tegemise eeldus on avarii/rikke kõrvaldamine ja tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine:
   1. avarii lokaliseerimine – sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus lepingus määratletud aja jooksul selgitatakse välja avarii/rikke asukoht ja selle oletatav põhjus ning tõkestatakse avarii/rikke edasine toime võimalikult minimaalse kaasmõjuga kinnisvara ülejäänud kasutajatele (ja/või naaberkinnistutele) ning avarii toimega kaasneda võiv kahjude edasine tekkimine ehitise muudele tarinditele, süsteemidele (paigaldistele) ja igasugusele varale ning oht inimeludele;
   2. avariijärgne tehnohooldus (remont) – sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus selgitatakse välja avarii toimumise tegelik põhjus ja taastatakse tarindi või süsteemi (paigaldise) vähemalt avariieelne olukord ning ettenähtud ja normaalne töö koos avarii ja selle kõrvaldamise käigus tekkinud kaasnevate kahjustuste kõrvaldamisega; avarii lokaliseerimine ja avariijärgne tehnohooldus või remont ei pea toimuma ühel ajal (paketina); olenevalt avarii tagajärgede ulatusest on võimalik lisaks ajutise remondi tegemine ja avariijärgse tehnohoolduse asemel võivad toimuda tööd komplekstegevus 400 alusel.

Ehitiste tarinditel ja ehitistes paiknevatel tehnosüsteemidel võivad esineda järgmised seisundid, mis ei vasta normaalsele (töö)korrasolekule:

• puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist; puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele;
• rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju; häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja kasvab avarii tekke oht;
• avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh keskkonnale.

Sõlmides lepinguid tehnohoolduse korraldamiseks ja tööde kvaliteetseks läbiviimiseks on vaja selgelt määratleda:

• tehnohooldatav tarind või süsteem (paigaldis) ja hooldamisega seotud vastutuspiirid;